Boho-aiapidu klassikalise pulma asemel
Pidu toimus noorpaari kodutalus, kus on väärikaid hooneid, puid ja rikkalik aed. Põhiliseks ülesandeks oli kaunistada ära rehehoone, kuhu pererahvas oli ehitanud baari ja bändi jaoks lava; valmistada seaded pikale lauale; dekoreerida kiigega fotonurk.

Kuna pruut ise punub makrameest lambikupleid, kiikesid ja seinakaunistusi, oli peamiseks märksõnaks "boho". Muus osas jäeti mulle suhteliselt vabad käed.

Esimesed otsused sündisid juba eelmisel sügisel – valisin värvigamma ning tellisin kevadeks seemneid, et osa lilli ise kasvatada. Nõnda said keskseteks värvitoonideks helged roosad, kreemid ja soe oranž.


Komposteeritavad seaded
Aga miks komposteeritavad seaded? Sest miks mitte!? Ma olen nii palju näinud erinevaid floriste kasutamas loodussõbralikke lahendusi ja tundus olevat ideaalne võimalus proovida. Nii tulidki mängu sammal ja kanavõrk. Viimasega olen varasemalt juba kokku puutunud ja täheldanud, et on toimiv lahendus. Aga oasise asemel kasutada kanavõrku keeratud sammalt? Täiesti omaette väljakutse.

Valmistasin kahes suuruses seadeid, mis kaunistasid peamiselt suure rehehoone mõlemat sissepääsu. Kasutasin lillepotist ja kanavõrgust loodud konstruktsioone, mis hoidsid varred kenasti paigas. Lillepotis olevad seaded asetasin omakorda korvidesse, et tulemus oleks ühtlane ja loomulik.

Rehehoone uksele paigaldatud lillevanik oli tehniliselt kõige keerulisem – raskus ja kuumus panid materjalid proovile, kuid samblakiht pakkus rohemassile juua.

Fotonurgaks kujunes talu uhke tamme küljes rippuv suur kiik. Madratsi katmiseks valisin valge kaheksakanna motiiviga päevateki. Kiige kohale riputasin valge õhulise dülli ja murule puu alla asetasin üksikud korviseaded, et fotonurk ülejäänud dekoratisoondidega siduda.

Pikk U-kujuline laud kattus pitsilise linaga. Mööda keskjoont jooksis roosa kangas koos pruudi enda taaskasutusest ostetud klaasvaasides olevate lillede ja küünaldega.
 

  












Õieilu valik
Rohematerjali valikul lähtusin sellest, millised püsikud endal ja pruudil aias parasjagu õitsesid, kevadel külvatud suvelilledest ning metsas, oja ja põllu ääres kasvavast. Suurema kimburohe rolli täitis paju, mille lehed meenutavad küll pisut eukalüpti, ent suure janu tõttu ei ole soojaks suvepäevaks ehk kõige targem valik. Õitest domineeris hortensia, pune ja päevaliilia. Kõrvaosas tegid kaasa kosmos, õlelill, siilkübar, aedleeklill, sookail, kanarbik, raudrohi, pilliroog, kõrred, heinputk ja hobuoblikas.

Ilmastiku väljakutsed
Kui peopäev saabus, oli ilmataat armuline – kogu vihm sadas maha kaks päeva varem ja pidupäev ise tuli päikeseline. Januste taimede (nagu paju ja pilliroog) jaoks oli see väljakutse.  Samuti oli raske päevaliiliaga, mille õied nii lühikest aega õitsevad, et neid mitu korda jõudsin välja vahetada. Ülejäänud õieilu oli oma tüübilt juba valitud nii, et need väikse kuiva peale oma ilu ei kaotaks.















Kõige tähtsam – meeleolu
Kõige tähtsam ikka on dekoratsioonide loodud meeleolu. Külalised ei tule peole kaunistusi osadeks lahti võtma, vaid koos teistega suurt sündmust tähistama. Natuke nukker pajuoks kõrgel ukse kohal ei oma ülevate emotsioonide kõrval tähtsust.

Pruuti ei seganud see samuti. Pärnust saabudes oli valdav osa dekoratsioonidest üleval just selleks, et noorpaar saaks kogeda seda sama emotsiooni, mida kõik õhtused külalised. Pruudi huultelt mitmeid korda kõlavate "Kui kaunis!" ja "Nii ilus!" põhjal võib oletada, et sain oma ülesandega hästi hakkama. Juba eelneval ja pidupäeva hommikul kiitsid teised ettevalmistustiimi liikmed looduslähedast ja ebatavalist õievalikut.

Väiksema jalajäljega emotsioonid
See pulm oli minu esimene suur plastikuvaba, taaskasutatav ja kohalikest materjalidest sündmus, ja kogemus kinnitas, et selline suund on täiesti teostatav.  Usun, et midagi sellist võiks veel proovida. Kui arvad, et ka sinu üritus vajaks suuri emotsioone, aga väikest jalajälge, siis olen valmis kaasa mõtlema. 

Fotod: Kadri Parv Photography