Kätte on jõudnud see aeg aastast, kus päike käib märgatavalt madalamalt ja õhtud on pimedad. Tasa muutuvad ka ilmad külmemaks, toas on alanud kütteperiood ja taimede kasv aeglustub. Enne veel on aeg rääkida tegemistest-toimetustest, mis sinu toataimed järgmisse kevadesse kaasa toovad.
Talvine lisavalgus
Kõige olulisem asi ühe taime elus on valgus. Ilma selleta hääbub taim kiiresti. Seepärast on kõige esimene asi, millele mõelda, võimalusel lisavalguse pakkumine. Selleks ei ole vaja spetsiaalset taimelampi, mis kipuvad olema üsna kallid. Piisab, kui lambipirni ostul natuke teadlikumalt valida.
Kui mõtled alustuseks taimelampide peale, siis ilmselt viskab silme ette erkroosa valgus. Sellised lambid ühendavad kaks erinevat taimedele vajalikku spektrit - sinine ja punane. Kokku tuleb lilla. Taimed kasutavad erinevaid lainepikkuseid erinevate asjade jaoks. Sinine valgus on hea lehemassi ja varte kasvuks. Punane valgus on abiks õitsemisel ja viljumisel. Kuigi taimedele võib see hästi sobida, siis koduses tingimuses ei pruugi selline lilla toanurk ei visuaalselt ilus ega silmadele meeldiv olla.
Tänapäeval on ka juba valge valgusega taimelambipirnid, mis kipuvad küll hinnalt terake kallimad olema, aga alternatiivina sobib ka tavaline lambipirn.
Kuidas valida lambipirni?
Lambipirni valikul on oluline jälgida kahte väärtust. Valguse temperatuuri (kelvinid) ja valgusvoogu (lumen).
Kui inimese silmade jaoks on hubane ja lõõgastav soe valgus, siis taimedele soovitan valida valge valguse, mis on lähedane päevavalgusele. Lambipirni pakendil on valge valgus 4000-5000 kelvinit. Võid ka suurema väärtusega pirni valida, aga siis muutub valgus järjest sinisemaks.
Teine faktor on lambipirni valgusvoog ehk luumenid. Luumenid näitavad seda, kui erk on valgusallikas. Siia kõrvale tutvustaks kohe ka sellist faktorit nagu lux. Lux on see väärtus, mis päriselt jõuab valgustatud pinnale ja see väärtus muutub distansil päris kiiresti. Mida ma öelda tahan, on see, et mida eredam on lambipirn, seda rohkem valgust jõuab taime lehtedele. Mulle endale meeldib kasutada sellist tasuta äppi nagu Lux Light Meter. Selle abil saad oma telefoni valgussensori (asub enamasti ekraani ülaosas) kaudu mõõta (umbkaudset) valguse hulka, mis jõuab taimeni. Piisab, kui asetad oma nutiseadme taime lehele ja suunad ekraani valgusallika poole.
Kui liigud valgusallikast eemale, näed kohe, et lux väärtus langeb. Seega ei tohi valgusallikas asuda taimest väga kaugel. Enamasti on hea lambi kaugus taimedest 20-40 cm.
Koduste valgustingimuste kaardistamine
Selleks, et oma koduseid valgustingimusi kaardistada võid keset päeva vahelduva pilvisusega ilmaga mõõtmisi teha. See annab sulle loodetavasti hea ülevaate sellest, kus taimed hästi ellu jäävad ja kuhu oleks kindlasti ka lisavalgust vaja.
NB! Tabelis antud väärtused on ligikaudsed. Taime valgusvajadus sõltub peamiselt liigist ja sellest, kui pikalt ta selles valguses igapäevaselt on. Telefoniäpi näit on samuti ligikaudne, kuid mingit sorti ettekujutuse ehk annab siiski.
Lehtede puhastamine ja taimede pesu
Liigume nüüd valgusest edasi. Või mingil määral edasi. Kui sa lisavalgust ei saa või ei taha taimele pakkuda, siis võid mõelda taime lehtedelt tolmu pühkimisele. See aitab võimalikult suurel kogusel valgusest jõuda taime lehtedeni. Samuti vabastab see tee gaasivahetuseks, sinul on kordades kergem tuvastada kahjureid ja taimed näevad ka paremad välja.
Alternatiivina võid taimi dušširuumis või kraanikausis pesta. Eriti kasulik, kui taimed suve väljas veetsid. Siis võid taimedele lausa rohelise seebi pesu teha. Nii pesed ära mustuse ja potentsiaalsed kahjurid, kes taimega tuppa võivad reisida.
Taimepesu on hea enne suuremat sügist ja talve ära teha, sest vähese valguse ja jahedama ilmaga kasvab oht ülekastmisele. Ajasta see taime päris kastmisvajadusega. Äsja kastetud taime puhul oota või siis jälgi, et lehtede puhastamise ajal vesi ei jõua mullapallini. Samuti tasub ettevaatlik olla seisma jääva vee osas, mis võib lehekaenlas mädanikku tekitada.
Kohanda kastmist ja väetamist
Ja kui nüüd kastmisest edasi rääkida, siis tasub ka seda vastavalt tingimustele muuta. Reeglina vajavad taimed talveperioodil vähem juua. Kui valgust on vähe ja taimed aktiivselt ei kasva, siis ei tarbi nad ka vett. Kastmiste vahe muuutub pikemaks. Kaktuseid ja sukulente ma talvel peaaegu et üldse ei kasta. Ülejäänud taimede puhul lähtun vaatest, et vähem vett on parem, kui ülekastmine.
Kastmisega samas paadis on ka väetamine. Perioodil, kui taim aktiivselt ei kasva, ei ole mõtet ka lisaväetist pakkuda. Juhul kui märkad, et sinu taim siiski aktiivselt kasvab (taimelambid soodustavad seda), siis võid vähendatud mahus seda jätkata. Soovitan alati järgida pakendi enda juhiseid väetise kogusel.
Taimede lähisuhted akende ja küttekehadega
Kui ennist jutt taimedele lisavalguse pakkumisest tekitas mõtte, et liigutaks kõik taimed hoopis aknalauale, sest see on ju kõige valgem koht, tõmba korraks pidurit. Iseenesest ei ole mõttel midagi viga, aga kaalu seda, et akna klass ja raamide vahelt tulev õhk on külm. Lehed võivad saada külmakahjustusi kokkupuutes jäise aknaklaasiga. Ning pragudest tulev õhk, mis puhub lillepotile ja jahutab juurepalli, on võrdne sinu paljaste jalgadega külmal põrandal. Eriti halb on olukord, kus taimed jäävad ruloo või paksude kardinate tõttu suletud külmkambrisse.
Kui otsustad siiski taimed aknalauale kuhjata, ole tähelepanelik, et mõni lopsakas taim lehtedega klaasi vastas ei ole. Tuuletõmbuse vastu aitab see, kui taimed aknalaual kõrgemalt tõstad. Võid sinna alla panna mõne tagurpidi tühja lillepoti. Ise olen kasutanud ka vanu raamatuid.
On veel üks koht, kuhu taimi mitte paigutada. Küttekeha vahetu lähedus. Su sõnajalg ilmselt ei ela väga kaua, kui see radika või ahju kõrval on. Peamiselt seisneb probleem selles, et soe ja kuiv – kohati isegi kuum – õhk teeb liiga õrnadele lehtedele ja kuivatab mullapalli sulle teadmata ära.
Kütteperiood üldse on aeg, mil meie kodudes õhuniiskus langeb märgatavalt. Tulemuseks on kuivad hingamisteed, ninaverejooksud ja taimede pruunid krõbisevad lehed. Parim lahendus on tuua koju õhuniisuti. See on hea nii sinule kui taimedele. Peamine on, et õhuniisutist tulev veeaur ei langeks otse taime lehtedele.
Kas talvel võib taimi ka ümber istutada?
See ei ole keelatud. Lihtsalt mitte soovitatud. Erandiks on olukorrad, kus taime juured mädanevad ja on hädasti vaja mullavahetust. Siis tegutse kohe. Kõigil teistel juhtudel, mõtle enne, kas saad taimele pakkuda ka piisavalt valgust ja soojust peale istutamist. Talvised tingimused on taimedele niigi rasked. Ümberistutamise käigus häirid lisaks veel juuri ja taime stressitase tõuseb.
Kaks to-do-listi kokkuvõtteks
Nimekiri tegevustest, mida enne hilissügist ära teha
Kõige olulisem asi ühe taime elus on valgus. Ilma selleta hääbub taim kiiresti. Seepärast on kõige esimene asi, millele mõelda, võimalusel lisavalguse pakkumine. Selleks ei ole vaja spetsiaalset taimelampi, mis kipuvad olema üsna kallid. Piisab, kui lambipirni ostul natuke teadlikumalt valida.
Kui mõtled alustuseks taimelampide peale, siis ilmselt viskab silme ette erkroosa valgus. Sellised lambid ühendavad kaks erinevat taimedele vajalikku spektrit - sinine ja punane. Kokku tuleb lilla. Taimed kasutavad erinevaid lainepikkuseid erinevate asjade jaoks. Sinine valgus on hea lehemassi ja varte kasvuks. Punane valgus on abiks õitsemisel ja viljumisel. Kuigi taimedele võib see hästi sobida, siis koduses tingimuses ei pruugi selline lilla toanurk ei visuaalselt ilus ega silmadele meeldiv olla.
Tänapäeval on ka juba valge valgusega taimelambipirnid, mis kipuvad küll hinnalt terake kallimad olema, aga alternatiivina sobib ka tavaline lambipirn.
Kuidas valida lambipirni?
Lambipirni valikul on oluline jälgida kahte väärtust. Valguse temperatuuri (kelvinid) ja valgusvoogu (lumen).
Kui inimese silmade jaoks on hubane ja lõõgastav soe valgus, siis taimedele soovitan valida valge valguse, mis on lähedane päevavalgusele. Lambipirni pakendil on valge valgus 4000-5000 kelvinit. Võid ka suurema väärtusega pirni valida, aga siis muutub valgus järjest sinisemaks.
Teine faktor on lambipirni valgusvoog ehk luumenid. Luumenid näitavad seda, kui erk on valgusallikas. Siia kõrvale tutvustaks kohe ka sellist faktorit nagu lux. Lux on see väärtus, mis päriselt jõuab valgustatud pinnale ja see väärtus muutub distansil päris kiiresti. Mida ma öelda tahan, on see, et mida eredam on lambipirn, seda rohkem valgust jõuab taime lehtedele. Mulle endale meeldib kasutada sellist tasuta äppi nagu Lux Light Meter. Selle abil saad oma telefoni valgussensori (asub enamasti ekraani ülaosas) kaudu mõõta (umbkaudset) valguse hulka, mis jõuab taimeni. Piisab, kui asetad oma nutiseadme taime lehele ja suunad ekraani valgusallika poole.
Kui liigud valgusallikast eemale, näed kohe, et lux väärtus langeb. Seega ei tohi valgusallikas asuda taimest väga kaugel. Enamasti on hea lambi kaugus taimedest 20-40 cm.
Koduste valgustingimuste kaardistamine
Selleks, et oma koduseid valgustingimusi kaardistada võid keset päeva vahelduva pilvisusega ilmaga mõõtmisi teha. See annab sulle loodetavasti hea ülevaate sellest, kus taimed hästi ellu jäävad ja kuhu oleks kindlasti ka lisavalgust vaja.
| valgustase | lux väärtus | Mida see tähendab? |
| väga tugev valgus kuni otsene päike | 25 000+ lx | sobib kaktustele, rohelised toataimed saavad põletuse |
| ere valgus | 10 000-20 000 lx | sobib valguslembelistele rohelistele toataimedele |
| keskmine valgus | 5000-10 000 lx | sobib enamusele rohelistele toataimedele |
| vähene kuni mõõdukas valgus | 2000-4000 lx | taim saab hakkama, kasv on pigem aeglane |
| väga vähe valgust | 0-1000 lx | varju taluvad taimed võivad hakkama saada |
NB! Tabelis antud väärtused on ligikaudsed. Taime valgusvajadus sõltub peamiselt liigist ja sellest, kui pikalt ta selles valguses igapäevaselt on. Telefoniäpi näit on samuti ligikaudne, kuid mingit sorti ettekujutuse ehk annab siiski.
Lehtede puhastamine ja taimede pesu
Liigume nüüd valgusest edasi. Või mingil määral edasi. Kui sa lisavalgust ei saa või ei taha taimele pakkuda, siis võid mõelda taime lehtedelt tolmu pühkimisele. See aitab võimalikult suurel kogusel valgusest jõuda taime lehtedeni. Samuti vabastab see tee gaasivahetuseks, sinul on kordades kergem tuvastada kahjureid ja taimed näevad ka paremad välja.
Alternatiivina võid taimi dušširuumis või kraanikausis pesta. Eriti kasulik, kui taimed suve väljas veetsid. Siis võid taimedele lausa rohelise seebi pesu teha. Nii pesed ära mustuse ja potentsiaalsed kahjurid, kes taimega tuppa võivad reisida.
Taimepesu on hea enne suuremat sügist ja talve ära teha, sest vähese valguse ja jahedama ilmaga kasvab oht ülekastmisele. Ajasta see taime päris kastmisvajadusega. Äsja kastetud taime puhul oota või siis jälgi, et lehtede puhastamise ajal vesi ei jõua mullapallini. Samuti tasub ettevaatlik olla seisma jääva vee osas, mis võib lehekaenlas mädanikku tekitada.
Kohanda kastmist ja väetamist
Ja kui nüüd kastmisest edasi rääkida, siis tasub ka seda vastavalt tingimustele muuta. Reeglina vajavad taimed talveperioodil vähem juua. Kui valgust on vähe ja taimed aktiivselt ei kasva, siis ei tarbi nad ka vett. Kastmiste vahe muuutub pikemaks. Kaktuseid ja sukulente ma talvel peaaegu et üldse ei kasta. Ülejäänud taimede puhul lähtun vaatest, et vähem vett on parem, kui ülekastmine.
Kastmisega samas paadis on ka väetamine. Perioodil, kui taim aktiivselt ei kasva, ei ole mõtet ka lisaväetist pakkuda. Juhul kui märkad, et sinu taim siiski aktiivselt kasvab (taimelambid soodustavad seda), siis võid vähendatud mahus seda jätkata. Soovitan alati järgida pakendi enda juhiseid väetise kogusel.
Taimede lähisuhted akende ja küttekehadega
Kui ennist jutt taimedele lisavalguse pakkumisest tekitas mõtte, et liigutaks kõik taimed hoopis aknalauale, sest see on ju kõige valgem koht, tõmba korraks pidurit. Iseenesest ei ole mõttel midagi viga, aga kaalu seda, et akna klass ja raamide vahelt tulev õhk on külm. Lehed võivad saada külmakahjustusi kokkupuutes jäise aknaklaasiga. Ning pragudest tulev õhk, mis puhub lillepotile ja jahutab juurepalli, on võrdne sinu paljaste jalgadega külmal põrandal. Eriti halb on olukord, kus taimed jäävad ruloo või paksude kardinate tõttu suletud külmkambrisse.
Kui otsustad siiski taimed aknalauale kuhjata, ole tähelepanelik, et mõni lopsakas taim lehtedega klaasi vastas ei ole. Tuuletõmbuse vastu aitab see, kui taimed aknalaual kõrgemalt tõstad. Võid sinna alla panna mõne tagurpidi tühja lillepoti. Ise olen kasutanud ka vanu raamatuid.
On veel üks koht, kuhu taimi mitte paigutada. Küttekeha vahetu lähedus. Su sõnajalg ilmselt ei ela väga kaua, kui see radika või ahju kõrval on. Peamiselt seisneb probleem selles, et soe ja kuiv – kohati isegi kuum – õhk teeb liiga õrnadele lehtedele ja kuivatab mullapalli sulle teadmata ära.
Kütteperiood üldse on aeg, mil meie kodudes õhuniiskus langeb märgatavalt. Tulemuseks on kuivad hingamisteed, ninaverejooksud ja taimede pruunid krõbisevad lehed. Parim lahendus on tuua koju õhuniisuti. See on hea nii sinule kui taimedele. Peamine on, et õhuniisutist tulev veeaur ei langeks otse taime lehtedele.
Kas talvel võib taimi ka ümber istutada?
See ei ole keelatud. Lihtsalt mitte soovitatud. Erandiks on olukorrad, kus taime juured mädanevad ja on hädasti vaja mullavahetust. Siis tegutse kohe. Kõigil teistel juhtudel, mõtle enne, kas saad taimele pakkuda ka piisavalt valgust ja soojust peale istutamist. Talvised tingimused on taimedele niigi rasked. Ümberistutamise käigus häirid lisaks veel juuri ja taime stressitase tõuseb.
Kaks to-do-listi kokkuvõtteks
Nimekiri tegevustest, mida enne hilissügist ära teha
- hinda valgusolusid
- puhasta lehed tolmust
- kontrolli kahjurite olemasolu
- suve õues veetnud taimedele tee rohelise seebiga pesu
- kui keegi veel hädasti vajab istutamist, siis tee seda nüüd
- jälgi, et taimed aknalaual külma ei saa
- jälgi, et taimed küttekehade vahetus läheduses ära ei kõrbe
- reguleeri kastmist
- reguleeri väetamist
Kommentaarid